Loomse toidu saastumine
Linnu ja looma rümpade kontamineerumine C. jejuni-ga on tapamajade/lihatööstuste jaoks väga suureks probleemiks. Kõige sagedamini on saastunud linnuliha – kuni 50% jaemüügis olnud toorlihast osutus positiivseks (USA). Poola monitooringu andmed on näidanud, et Campylobacter positiivsete proovide jaotus on olnud järgnev: kanaliha 80,3%, pardiliha 48%, haneliha 38%, kalkuniliha 3%, sealiha 2,9% ja veiseliha 0,9%. Kõik lihaproovid olid võetud rümpadelt. USA-s analüüsiti 800 värsket ja külmutatud lihaproovi ning leiti, et värske liha proovid olid võrreldes külmutatud liha proovidega 5 korda rohkem saastunud, vastavalt 12,1% ja 2,3%.
Võrreldes linnulihaga on jaemüügis müüdav punane liha oluliselt vähem saastunud.
Võrreldes linnulihaga on jaemüügis müüdav punane liha oluliselt vähem saastunud.
Pilt: kood 07 Värske liha võib olla mõnikord termofiilsetest kampülobakteritest saastunud
Rümpade külmutamine vähendab oluliselt kampülobakteritega saastumise määrasid, kuid see tulemus oleneb looma vanusest. Näiteks täiskasvanud veiste rümpade külmutamine vähendab oluliselt saastumismäärasid, kuid see efekt ei ilmne vasikate rümpade külmutamisel.
Enamus piimaga seonduvatest kampülobakterioosi juhtudest on tingitud pastöriseerimata piima tarbimisest. Erinevalt teistest enteraalsetest patogeenidest ei toimu tavalistes tingimustes C. jejuni paljunemist toiduainetes infektsiooni põhjustaval määral.
Tüüpilised soolestiku patogeenid, nagu Salmonella liigid ja Staphylococcus aureus produtseerivad toidus toksiine, mis põhjustavad toiduainete tarbimisel haigestumist. Toiduainetes esinevatest tingimustest mõjutavad kampülobaktereid kõige rohkem mikroaerofiilne keskkond (5% hapnikku, 8‑10% süsinikdioksiidi ja 85% lämmastikku), optimaalne temperatuur 42-45 ºC ning neutraalne pH (6,5-7,5).
Kampülobakterid püsivad eluvõimelistena pigem külmkapi temperatuuril kui toatemperatuuril.
Milline loomne toiduaine on tavaliselt enim kampülobakteritest saastunud?