Loomad reservuaarina
Zoonoosid (loomadelt inimestele ülekanduvad haigused) on olulised mitte üksnes nende sageda esinemise tõttu, vaid ka seepärast, et on ettearvamatud ning raskesti diagnoositavad. Eelnev kehtib nii kampülobakterite kui ka teiste zoonootiliste patogeenide suhtes. Perekonna Campylobacter liigid on mets- ja koduloomade (veised, lambad, sead, kitsed, närilised, kassid, koerad ja linnud) gastrointestinaaltrakti kommensaalideks. Mitmed teaduslikud uuringud on näidanud, et inimestel põhjustavad infektsioone eelkõige need bakterid, mis pärinevad loomsetest reservuaaridest.
Pilt: kood 05 Lemmikloomad on sageli zoonoossete haigustekitajate ülekandjad inimesele
Mitmete haiguspuhangute ning inimestelt isoleeritud serotüüpide allikad on loomse päritoluga. C. jejuni on kommensaaliks kõikidele erinevat tõugu veistele. Bakterite transmissioon toimub vanematelt vasikatele, kuid reeglina ei toimu täiskasvanud veiste vahel. Karjas võivad erineva ajalise perioodi jooksul domineerida erinevad serotüübid. Rümbad kontamineeruvad enamasti tapmisprotsessi ajal, mil sooltesse sisselõigete tegemisel satub soolesisaldis kokkupuutesse lihaga. USA-s toimunud haiguspuhangu ajal koguti 525 proovi 100 tapetud veise kohta ning uuriti C. jejuni ja C. coli esinemist, kasutades plaadi- ja rikastustehnikaid. Sajast loomast 50 olid positiivsed C. jejuni-le ning ainult üks C. coli suhtes. Campylobacter positiivsetest tapetud loomadest moodustasid nuumhärjad 57%, pullid 40%, mullikad 40% ja lehmad 22%. Kõige kõrgemad isolatsiooni määrad saadi sapipõitest (34%), jämesooltest (36%), peensooltest (32%), maksast (12%) ja lümfisõlmedest (1,4%). Sarnaseid tulemusi on näidanud mitmed uuringud. Soomes uuriti 200 veise roojaproove ning positiivseteks C. jejuni suhtes osutus 5,5%. Kampülobakterite esinemine piimakarjades ei tähenda ilmtingimata nakkuse ülekandumist piima kaudu inimestele, sest bakterid hävitatakse efektiivselt piima pastöriseerimisel. Tuleb meeles pidada, et ohtlik on just toorpiima tarbimine, mis on olnud ka sagedane haiguspuhangute põhjustaja. Tapamajas esineb rümpade saastumist kampülobakteritega kõige rohkem sigade puhul. See on põhjustatud ebahügieenilisest nahatustamisest ja sisikonna eemaldamisest. Kanadas tehtud uuring näitas, et põhiline rümpade saastumine kampülobakteritega tuleneb roojaga määrdumisest, seega loomadest endist, mitte tapmiskeskkonnast.
Tapajärgne kiire jahutamine pidurdab oluliselt kampülobakterite paljunemist rümpadel ning on tingitud mitte niivõrd temperatuurist, kui rümba välispinna kuivamisest. Campylobacter liigid on tundlikud kuivamise suhtes. Sigadel esineb põhiliselt C. coli. Kanadas tehtud uuring näitas, et 118 isolaadist 115 olid C. coli serotüübid. Kampülobakterite seos lammastega fikseeriti juba aastal 1909, mil Campylobacter perekonda seostati uttede abortidega. Uuringud on näidanud, et kampülobakterid on ka lammastele kommensaaliks ning positiivsed karjad on levinud üle kogu maailma. Sellegipoolest isoleeritakse lammastelt C. jejuni-t märksa harvem, kui teistelt toiduloomadelt. Norras teostatud uuringus leiti, et 197 lamba roojaproovidest olid kampülobakterite suhtes positiivsed vaid 16 (8,1%). Kampülobakterid on väga sagedased kodu- ja metslindude soolestiku floora esindajad. Metslindudest on kandjateks tuvid, kajakad, varesed, kaarnad ja varblased. Kampülobaktereid on võimalik kodulindudelt leida juba varases kasvueas. Erinevates maades tehtud linnukarjade uuringud erinevad positiivsete proovide määra suhtes. Sesoonselt on linnukarjadest kampülobaktereid kõige rohkem isoleeritud aprillist juunini ja septembrist oktoobrini. Karjade kontamineerumise põhjusteks on nakkuse ülekandumine vanematelt lindudelt noorematele, vee ja sööda kontamineeritus ning metslindude pääs lindlatesse. Lindudel kulgev infektsioon on enamasti ilma kliiniliste ilminguteta. Nakkuskandjad karjad kannavad nakkust järgnevatele generatsioonidele juhtudel, kui lindlate koristamine ja desinfitseerimine lindude tapamajasse saatmise ning uue karja sissetoomise vahel on väheefektiivne. Nakatunud karja saatmisel tapamajasse saastatakse ka lindudega kokkupuutuv inventar. Mitteküllaldane sanitatsioon päeva lõpus võib põhjustada järgmisel päeval saabuvate lindude kampülobakteritega kontamineerumise. Tapmisprotsessi ajal toimub C. jejuni sattumine soolesisaldisest rümbale.
Intestinaalkandvuse ja kontaminatsiooni määrade vahel ei ole alati otsest sõltuvust. Ühes uuringus selgus, et kuigi kõikides uuritavates karjades olid kampülobakterid laialdaselt levinud, esines päevi, mil kõik uuritavad proovid osutusid negatiivseteks. Samas võib tugevalt kontamineeritud karjade tapmise korral 100% lõpptoodangust osutuda positiivseks. Senised uuringud on näidanud, et see ei sõltu tapmisprotsessi tüübist. On leitud, et jahutusvesi ja sulgede kitkumisvesi on põhilised ristsaastumise allikad. Pärast kupatamist rümpade kontaminatsiooni määrad langevad tunduvalt, kuid sellele järgnev suletustamine toob kaasa järsu kontaminatsiooni tõusu, sama kehtib sooletustamise järel enne jahutamist. Austraalias teostatud uuring näitas, et kõige kõrgem on positiivsete proovide määr juulist oktoobrini. Sarnased tulemused on saadud ka Inglismaal, Belgias, Ameerika Ühendriikides ja Lõuna-Aafrikas. C. jejuni on isoleeritud nii tervetelt kui ka kõhulahtisusega koertelt. Isoleerimise määrad on kõrgemad kassi- ja koerapoegadel, kui täiskasvanud isenditel. Kõrgemad saastumise määrad esinevad välistingimustes peetavatel lemmikloomade hulgas võrreldes tubastes tingimustes peetavate loomadega. C. upsaliensis isoleeriti aborteerunud naise verest ja platsentast, kusjuures nakkusallikana tehti kindlaks kodune kass. Rootsis tehtud uuring näitas, et kassid ja koerad on kõrgel määral koloniseeritud C. upsaliensis´ega, mis isoleeriti ka lastelt. Lisaks sellele on kassid sageli C. helveticus`e kandjad, mis on tuntud kui kõhulahtisuse põhjustaja inimestel. Eeltoodu ning paljude teiste uuringute tulemuste põhjal võime väita, et lemmikloomad, olles ise asümptomaatilised haigustekitajate kandjad, on sageli infektsioonide põhjustajateks inimesele. Nakkuse ülekandmise vältimiseks tuleb alati pärast lemmikloomadega kontakteerumist pesta käed.
Mida tähendab zoonoos?