Sissejuhatus
Kampülobakterid on üle maailma levinud nii loomade kui inimeste populatsioonis.
Kuigi patogeeni ülekande teatud aspektid on seniajani teadmata, on toimunud suur edasiminek nende reservuaaride ja infektsiooni üldise leviku väljaselgitamisel.
Zoonooside ehk loomadelt inimestele ülekanduvate haiguste uurimine on oluline mitte ainult nende ohtlikkuse ja sageda esinemise tõttu, vaid ka seepärast, et nad on tihti ettearvamatud ning raskesti diagnoositavad. Eelnev kehtib nii kampülobakterite kui ka teiste loomadelt inimestele ülekanduvate patogeenide kohta.
Perekonna Campylobacter mitmed liigid on sageli mets- ja koduloomade (veised, lambad, sead, kitsed, närilised, kassid, koerad ja linnud) maosooletrakti normaalmikrofloora koosseisu kuuluvad bakterid. Seega võib mets- ja koduloomi pidada termofiilsete kampülobakterite oluliseks allikaks ning vektoriks.
Mitmed uuringud on näidanud, et inimestel põhjustavad haigestumist eelkõige loomsetest allikatest pärinevad bakterid. Eeltoodu tähendab seda, et nakkus saadakse kas otsekontakti kaudu haigustekitajaid kandva loomaga või haigestutatakse kampülobakterioosi toidupatogeenidest saastunud loomset päritolu toitu süües.
Enamik kampülobakteritest põhjustatud haigustest tekib üksikjuhtumitena ja nakatumise taust ei ole sageli teada. Nakkusallikateks peetakse tavaliselt linnuliha, toorest või alaküpsetatud liha, pastöriseerimata piimatooteid ning ka valmistoite, mis on toiduainete tootmisel saastunud kuumtöötlemise järgselt või jaekaubanduses ristsaastumise teel.
Samuti on toorpiim olnud sagedane kampülobakterioosi haigestumise põhjustaja.
Teadusuuringutele toetudes võib väita, et põhiliseks riskitoiduks tuleb pidada toorest või alaküpsetatud linnuliha, mis põhjustab üle kogu maailma enim kampülobakterioosi üksikjuhtumeid.
Toorpiim ja saastunud joogivesi on aga olnud kõige sagedasemad haiguspuhangute põhjustajad. Tuleb meeles pidada, et toidupõhiseks haiguspuhanguks peetakse juba olukorda, kus ühest ja samast toidust tingituna haigestub rohkem kui üks inimene.
Järgnevas õppematerjalis saate juba põhjalikuma ettekujutuse termofiilsete kampülobakterite olulisusest toidupatogeenina ning ohtude minimeerimise või ennetamise võimalustest.
Kampülobakterid on üle maailma levinud nii loomade kui inimeste populatsioonis.
Kuigi patogeeni ülekande teatud aspektid on seniajani teadmata, on toimunud suur edasiminek nende reservuaaride ja infektsiooni üldise leviku väljaselgitamisel.
Zoonooside ehk loomadelt inimestele ülekanduvate haiguste uurimine on oluline mitte ainult nende ohtlikkuse ja sageda esinemise tõttu, vaid ka seepärast, et nad on tihti ettearvamatud ning raskesti diagnoositavad. Eelnev kehtib nii kampülobakterite kui ka teiste loomadelt inimestele ülekanduvate patogeenide kohta.
Perekonna Campylobacter mitmed liigid on sageli mets- ja koduloomade (veised, lambad, sead, kitsed, närilised, kassid, koerad ja linnud) maosooletrakti normaalmikrofloora koosseisu kuuluvad bakterid. Seega võib mets- ja koduloomi pidada termofiilsete kampülobakterite oluliseks allikaks ning vektoriks.
Mitmed uuringud on näidanud, et inimestel põhjustavad haigestumist eelkõige loomsetest allikatest pärinevad bakterid. Eeltoodu tähendab seda, et nakkus saadakse kas otsekontakti kaudu haigustekitajaid kandva loomaga või haigestutatakse kampülobakterioosi toidupatogeenidest saastunud loomset päritolu toitu süües.
Enamik kampülobakteritest põhjustatud haigustest tekib üksikjuhtumitena ja nakatumise taust ei ole sageli teada. Nakkusallikateks peetakse tavaliselt linnuliha, toorest või alaküpsetatud liha, pastöriseerimata piimatooteid ning ka valmistoite, mis on toiduainete tootmisel saastunud kuumtöötlemise järgselt või jaekaubanduses ristsaastumise teel.
Samuti on toorpiim olnud sagedane kampülobakterioosi haigestumise põhjustaja.
Teadusuuringutele toetudes võib väita, et põhiliseks riskitoiduks tuleb pidada toorest või alaküpsetatud linnuliha, mis põhjustab üle kogu maailma enim kampülobakterioosi üksikjuhtumeid.
Toorpiim ja saastunud joogivesi on aga olnud kõige sagedasemad haiguspuhangute põhjustajad. Tuleb meeles pidada, et toidupõhiseks haiguspuhanguks peetakse juba olukorda, kus ühest ja samast toidust tingituna haigestub rohkem kui üks inimene.
Järgnevas õppematerjalis saate juba põhjalikuma ettekujutuse termofiilsete kampülobakterite olulisusest toidupatogeenina ning ohtude minimeerimise või ennetamise võimalustest.