Ettepanekud riigile ja tööstustele
Varasemate Eesti uuringutega jõuti järeldusele, et on veel mitmeid valdkondi, mis vajaksid täiendavaid uuringuid. Vajalik on jätkata uuringutega linnufarmide tasandil ning leida teaduslikud põhjendused saastumisastme muutustele erinevatel aastaaegadel ning aastatel. Campylobacter spp. kontrolli programmide loomisel ja rakendamisel tuleks lähtuda Põhjamaade senisest kogemusest. Põhjamaades rakendatavate Campylobacter spp. kontrolli programmide üldine tähelepanu on suunatud bioohutuse tagamisele linnufarmide tasandil, et vältida karjade nakatumist.
Teise olulise strateegiana tuleks rakendada lindude logistilist tapmist ehk Campylobacter positiivsed karjad tapetakse kas päeva lõpul või täiesti eraldi päevadel. Positiivsetest karjadest pärit lindude rümbad tuleks kuumtöödelda või rakendada nende töötlemisel vähemalt viie nädalast rümpade külmutamist. Inimestel esinevate Campylobacter spp. nakkusjuhtude arvu vähendamiseks või infektsiooni ennetamiseks, samuti Campylobacter infektsiooni suundumuste alaste teadmiste hankimisel, tuleks veterinaarmeditsiini spetsialistidel arendada koostööd humaanmeditsiini teadlaste ning klinitsistidega.
Patogeenide multiresistentsed tüved peegeldavad pikema perioodi jooksul toimunud antibiootikumide kasutamist, mis varasemates Eesti uuringutes andsid arvukalt multiresistentseid isolaate. Multiresistentsete isolaatide ulatuslik esiletulek on kõrgeks riskiks inimeste tervisele ning limiteerib kampülobakteritest põhjustatud infektsioonide ravimisel antibiootikumteraapia rakendamist.
Eestis on toiduloomade tasandil vaja rakendada senisest märksa karmimat antibiootikumide kasutamise poliitikat, seda eriti fluorokinoloonide osas. Jätkata tuleb mikroobide antibiootikumidele tundlikkuse uuringutega, et määrata kampülobakterite resistentsuse tekke tendentse, resistentsuse mehhanisme ning võimalusi toidupatogeenide resistentsuse vähendamiseks Eestis.
Rakendada tuleb Campylobacter spp. teaduspõhist riskihindamist, riskiohjamist ja riskikommunikatsiooni ning seda kogu toidutootmise ahela ulatuses.
Teise olulise strateegiana tuleks rakendada lindude logistilist tapmist ehk Campylobacter positiivsed karjad tapetakse kas päeva lõpul või täiesti eraldi päevadel. Positiivsetest karjadest pärit lindude rümbad tuleks kuumtöödelda või rakendada nende töötlemisel vähemalt viie nädalast rümpade külmutamist. Inimestel esinevate Campylobacter spp. nakkusjuhtude arvu vähendamiseks või infektsiooni ennetamiseks, samuti Campylobacter infektsiooni suundumuste alaste teadmiste hankimisel, tuleks veterinaarmeditsiini spetsialistidel arendada koostööd humaanmeditsiini teadlaste ning klinitsistidega.
Patogeenide multiresistentsed tüved peegeldavad pikema perioodi jooksul toimunud antibiootikumide kasutamist, mis varasemates Eesti uuringutes andsid arvukalt multiresistentseid isolaate. Multiresistentsete isolaatide ulatuslik esiletulek on kõrgeks riskiks inimeste tervisele ning limiteerib kampülobakteritest põhjustatud infektsioonide ravimisel antibiootikumteraapia rakendamist.
Eestis on toiduloomade tasandil vaja rakendada senisest märksa karmimat antibiootikumide kasutamise poliitikat, seda eriti fluorokinoloonide osas. Jätkata tuleb mikroobide antibiootikumidele tundlikkuse uuringutega, et määrata kampülobakterite resistentsuse tekke tendentse, resistentsuse mehhanisme ning võimalusi toidupatogeenide resistentsuse vähendamiseks Eestis.
Rakendada tuleb Campylobacter spp. teaduspõhist riskihindamist, riskiohjamist ja riskikommunikatsiooni ning seda kogu toidutootmise ahela ulatuses.