Varasemate Eesti uuringute kokkuvõte
Andmed pärinevad õpiobjekti autori varasematest uurimistöödest, mida alustati aastal 2000 ning kestsid 2006. aasta lõpuni. Sõltumata sellest, et aja jooksul on nii mõndagi muutunud annab materjal meile ettekujutuse kampülobakterite kontaminatsiooni erinevustest ning mõnel määral ka infektsiooni leviku epidemioloogilistest iseärasustest. Aastal 2012 alustati uue Campylobacter molekulaarepidemioloogiat käsitleva uuringuga, mis lõppeb aastal 2015 ning siis selguvad ka uued Eesti olukorda käsitlevad teadusandmed.
Eesti väikese võimsusega ettevõtte linnuliha toodang oli võrreldes suure võimsusega ettevõtte toodanguga oluliselt (P < 0.001) rohkem kampülobakteritega saastunud. Lindude rümbad ja tiivatükid (vastavalt 28% ja 31.3%) olid oluliselt (P < 0.001) sagedamini saastunud, võrreldes rinna- ja kintsutükkidega (0% ja 0%).
Eesti päritolu jahutatud linnulihatoodete saastumine termofiilsete kampülobakteritega oli 9.1% kusjuures külmutatud impordtoodetel ulatus see näitaja 15.9%-ni. Imporditud linnuliha kõrgem saastumine võis olla tingitud algtootmise kõrgest kontaminatsioonist termofiilsete kampülobakteritega.
Võrreldes Tallinnast kogutud proovidega osutusid Tartu turgudel võetud linnuliha proovid oluliselt rohkem saastunuteks termofiilsete kampülobakteritega. Selline oluline erinevus võis olla tingitud proovide laboratooriumisse toimetamise erinevatest transpordiaegadest. Tartust võetud proovid toimetati analüüside teostamiseks laboratooriumi praktiliselt kohe pärast proovide võtmist, kuid Tallinnast võetud proovid analüüsiti Helsingi Ülikooli Toidu- ja Keskkonnahügieeni laboris, mis tähendas mitmete tundide võrra pikemat aega analüüsi alguseni.
Hooajaliselt isoleeriti Eestis müüdud tooretelt linnulihatoodetelt termofiilseid kampülobaktereid kõige sagedamini juunist kuni novembrini.
Meie termofiilsete kampülobakterite uuringud, mis sellises ulatuses olid Eesti veterinaarmeditsiinis esimesed, peavad jätkuma, et täiendavate uuringutega selgitada välja Campylobacter spp. levimust ja esinemissagedust põllumajandusloomade karjade tasandil. Uuringute jätkumine on vajalik ka edasiste Campylobacter spp. kontaminatsiooni suundumuste välja selgitamisel.
Eesti väikese võimsusega ettevõtte linnuliha toodang oli võrreldes suure võimsusega ettevõtte toodanguga oluliselt (P < 0.001) rohkem kampülobakteritega saastunud. Lindude rümbad ja tiivatükid (vastavalt 28% ja 31.3%) olid oluliselt (P < 0.001) sagedamini saastunud, võrreldes rinna- ja kintsutükkidega (0% ja 0%).
Eesti päritolu jahutatud linnulihatoodete saastumine termofiilsete kampülobakteritega oli 9.1% kusjuures külmutatud impordtoodetel ulatus see näitaja 15.9%-ni. Imporditud linnuliha kõrgem saastumine võis olla tingitud algtootmise kõrgest kontaminatsioonist termofiilsete kampülobakteritega.
Võrreldes Tallinnast kogutud proovidega osutusid Tartu turgudel võetud linnuliha proovid oluliselt rohkem saastunuteks termofiilsete kampülobakteritega. Selline oluline erinevus võis olla tingitud proovide laboratooriumisse toimetamise erinevatest transpordiaegadest. Tartust võetud proovid toimetati analüüside teostamiseks laboratooriumi praktiliselt kohe pärast proovide võtmist, kuid Tallinnast võetud proovid analüüsiti Helsingi Ülikooli Toidu- ja Keskkonnahügieeni laboris, mis tähendas mitmete tundide võrra pikemat aega analüüsi alguseni.
Hooajaliselt isoleeriti Eestis müüdud tooretelt linnulihatoodetelt termofiilseid kampülobaktereid kõige sagedamini juunist kuni novembrini.
Meie termofiilsete kampülobakterite uuringud, mis sellises ulatuses olid Eesti veterinaarmeditsiinis esimesed, peavad jätkuma, et täiendavate uuringutega selgitada välja Campylobacter spp. levimust ja esinemissagedust põllumajandusloomade karjade tasandil. Uuringute jätkumine on vajalik ka edasiste Campylobacter spp. kontaminatsiooni suundumuste välja selgitamisel.
Foto: Mati Roasto, 2010 (Välistudeng Campylobacter uurimustööd tegemas)
Võttes kokku termofiilsete kampülobakterite uuringud aastast 2000 kuni 2010 võib järeldada, et võrreldes enamike Euroopa Liidu liikmesriikide vastavate näitajatega on Eesti broileriliha Campylobacter spp. saastatus viimastel aastatel olnud märkimisväärselt madal. Sarnaselt Taani, Norra, Rootsi ja Soomega esineb Eesti linnuliha Campylobacter kontaminatsioonimäärades selge hooajaline erinevus ning termofiilsete kampülobakterite esinemise kõrghooajaks võib pidada ajavahemikku juulist kuni septembrini. Kõige enam domineerib Campylobacter spp. tüvede seas C. jejuni.
Uuringutest saadud tulemused osutasid toiduainetest isoleeritud kampülobakterite tüvede sero- ja genotüüpilisele mitmekesisusele. Olulist seost serotüüpilise jaotumuse ja proovide päritolu vahel antud uuringutes ei leitud. Seitsmekümne Campylobacter ’i isolaadi genotüpiseerimine näitas, et restriktsiooniensüüm KpnI on võrreldes SmaI-ga suurema genotüüpide eraldamisvõimega. Nimelt, andis restriktsiooniensüüm KpnI meie uuringutes 34 PFGE tüüpi võrreldes SmaI restriktsiooniensüümi 29 genotüübiga. PFGE analüüs KpnI ja SmaI ensüümidega tõestas head kampülobakterite isolaatide tüpiseerimise ning katsete korratavuse võimet. Selge seos oli genotüüpilise jaotumuse ja proovide päritolu vahel, kuid genotüüpide ja geograafilise piirkonna seotus vajab ulatuslikemaid uuringuid.
Antud uurimuse tulemused näitasid toiduainetest isoleeritud kampülobakterite tüvede kõrget resistentsust praktiliselt kõikide uuringus kasutatud antimkroobsete ühendite suhtes. Kõrged minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid (MIK) makroliidide ja fluorokinoloonide suhtes osutavad tõenäoliselt võimalikele tervishoiualastele probleemidele tingituna asjaolust, et erütromütsiin ja teatud fluorokinoloonid on inimeste kampülobakteritest põhjustatud infektsioonide ravis esimesteks valikpreparaatideks. Teostatud uuringute tulemuste eriti murettekitavaks faktiks tuleb aga pidada multiresistentsete kampülobakterite tüvede kõrget arvu, 36 isolaati ehk 27,5% isoleeritud kampülobakterite tüvedest, osutus multiresistentseks. Aastatel 2005 ja 2006 toimunud uuringud osutasid selgelt faktile, et fluorokinoloonide kasutamine võib esile kutsuda multiresistentsete tüvede tekke.
Võrreldes EL-i keskmiste saastumisnäitajatega millised on olnud Eesti päritolu broileriliha Campylobacter saastumisnäitajad?