Haigustekitaja ülekandumine
Ülekandumist võib käsitleda teena, mida mööda patogeen levib algallikast peremeheni. Selleks on: otsene kontakt, õhk, teised vektorid (nt putukad, metslinnud) või eelmainitute erinevad kombinatsioonid.
Kampülobakterid võivad üle kanduda otsese kontakti teel kontamineeritud loomadega või looma rümpadega, saastunud toidu ja vee tarbimisel, inimeselt inimesele juhtudel, kui on tegemist ägeda infektsiooniga (fekaal-oraalne nakkus) ning perinataalsel teel.
Enamus kampülobakter-infektsioonidest on sporaadilised ning nakatumise taust ei ole sageli teada. Nakkuse allikateks peetakse tavaliselt linnuliha, toorest või alaküpsetatud liha, pastöriseerimata piimatooteid ning kuumtöötlemata toite, kui on toimunud ristsaastumine lihatoodetelt.
Kampülobakterid võivad üle kanduda otsese kontakti teel kontamineeritud loomadega või looma rümpadega, saastunud toidu ja vee tarbimisel, inimeselt inimesele juhtudel, kui on tegemist ägeda infektsiooniga (fekaal-oraalne nakkus) ning perinataalsel teel.
Enamus kampülobakter-infektsioonidest on sporaadilised ning nakatumise taust ei ole sageli teada. Nakkuse allikateks peetakse tavaliselt linnuliha, toorest või alaküpsetatud liha, pastöriseerimata piimatooteid ning kuumtöötlemata toite, kui on toimunud ristsaastumine lihatoodetelt.
Foto: Mati Roasto, 2012 (toores linnuliha on sageli kampülobakteritest saastunud)
Piim on sagedane infektsiooni põhjustaja. Paljudel juhtudel on tarbitud kuumtöötlemata piima, mis pärines Campylobacter-mastiiti põdevatelt lehmadelt. Erinevad piimaga seonduvad haiguspuhangud on alguse saanud laste laagritest, mida on varustatud toorpiimaga, ning tavaliselt on sellistel juhtudel nakatunute protsent väga kõrge (50-90%).
Normaalsetes tootmistingimustes on praktiliselt võimatu toota bakteritevaba toorest liha. Saasteallikaks on sageli tapamajade keskkond tervikuna, sest fekaalset saastet esineb palju ning selle vältimine on väga raske. On ilmselge, et teatud roojast pärinevad bakterid esindavad inimpatogeenseid kampülobakterite liike.
Piima saastumine kampülobakteritega on tingitud lüpsmise ajal toimuvast fekaalkontaminatsioonist. Kui pastöriseerimist ei rakendata, on haigestumise juhtumid vägagi võimalikud. Pidev kampülobakteritest saastatud kuumtöötlemata piima tarbimine stimuleerib terves organismis kampülobakterite suhtes immuunsuse teket.
Immuunpuudulikkusega inimesed on sagedased kampülobakterioosi haigestujad.
Potentsiaalse kontaminatsiooni tsükkel ei lõppe tootmisega, sest puhta liha ja toiduainete saastumine võib aset leida ristsaastumise teel jaemüügis, kus tihti eksitakse üldiste hügieeni ja sanitatsiooni reeglite suhtes.
Pilt: kood 03 Toorpiim on sagedane kampülobakterioosi haiguspuhangute tekitaja
Kas kampülobakterid võivad üle kanduda ka otsese kontakti teel nt haigelt inimeselt tervele inimesele?