Campylobacter jejuni taksonoomia ja üldine kirjeldus
Termofiilsed kampülobakterid kuuluvad sugukonda Campylobacteraceae, perekonda Campylobacter. Kampülobakterite liikidest on C. jejuni ja C. coli kõige olulisemad enteropatogeenid. C. jejuni alamliigid on jejuni ja doylei. Inimpatogeenide hulka kuuluvad lisaks eelmainitud patogeenidele veel järgnevad kampülobakterite liigid ja seotud organismid nagu C. upsaliensis, C. fetus, C. hyointestinalis, C. lari, C. concisus, C. sputorum, A. butzleri, A. cryaerophilus, H. rappini ja teised. Kampülobakterite rakud on enamasti saledad spiraalselt kõverdunud kepid, mille laius on 0,2-0,8 µm ning pikkus 0,5-5 µm. Liigilisest kuuluvusest sõltuvalt on rakud peamiselt kas kõverdunud või sirged kepid. Kultuuri vananedes võivad rakud võtta kokoidse kuju, mis on tingitud pigem rakkude degeneratsioonist kui soikeseisundist. Enamikule kampülobakteritest on iseloomulik korgiavajale sarnane spiraalne liikumine. See on tingitud polaarsest, ühes või mõlemas otsas paiknevast flagellast. Mõnede liikide rakud on liikumatud.
C. jejuni ja C. coli - nagu eelnevalt mainitud, on need liigid kampülobakteritest kõige olulisemad enteropatogeenid. Guillain-Barre sündroomile (lõtv paralüüs, arefleksia) eelneb alati C. jejuni infektsioon.
C. lari - C. lari tüvesid on isoleeritud kajakate ning teiste lindude ja loomade soolesisaldisest, jõekaladest, koorikloomadest ning kõhulahtisusega inimpatsientide fekaalidest. C. lari patogeensust mõjutavad tegurid on teadmata.
C. upsaliensis ja C. helveticus - nii C. upsaliensis ja C. helveticus on katalaasnegatiivsed või nõrgalt positiivsed kampülobakterid, mida on isoleeritud diarröa sümptomitega, kuid samuti asümptomaatilistelt kassidelt ja koertelt. Inimpatogeenseks loetakse neist kahest üksnes C. upsaliensis, millega nakatumine on põhjustanud aborte ja rinna abstsesse.
Termofiilsed kampülobakterid vajavad optimaalseks kasvuks 5-10% hapnikku ning on seega mikroaerofiilid. Kõik kampülobakterite liigid kasvavad 37 ºC juures, kuid C. jejuni kasvuks on 42 ºC parim temperatuur. Tingituna asjaolust, et kampülobakterite liikidest on põhiliseks patogeeniks C. jejuni, siis kasutavad enamik laboratooriume tekitajate optimaalseks isoleerimiseks temperatuuri 42 ºC. Kampülobakterid kasvavad üldiselt aeglasemalt, kui soole tavamikrofloora esindajad ning seetõttu ei saa neid roojast isoleerida, ilma et rakendatakse selektiivseid tehnikaid. Käesoleval ajal kasutatakse selleks antibiootikume sisaldavaid söötmeid nagu Butzleri, Skirrow ning Campy-BAP söötmed ning nende erinevaid variatsioone. Butzleri ja Campy-BAP söötmed sisaldavad cephalothin-i, mis inhibeerib nii C. fetus´e kui ka teiste Campylobacter liikide kasvu.
Kampülobaktereid võib eristada teistest mikroorganismidest erinevate standardkriteeriumite läbi ning üksteisest biokeemiliste testide abil. Nähtavad kolooniad plaat-söötmetele ilmuvad tavaliselt 24-48 tunni jooksul ning harvadel juhtudel 72-96 tunni jooksul pärast inkubeerimise algust.
C. jejuni serotüübiline kooslus on lai ning sellest vaatepunktist lähtudes on ta sarnane teiste imetajate gastrointestinaaltrakti bakteritega. Identifitseeritud on rohkem kui 60 somaatilisel (O) antigeenil ning 50 termolabiilsel antigeenil (kapsli ja flagella) baseeruvat serotüüpi. Molekulaar- ja DNA tehnoloogiad on näidanud, et Campylobacter moodustab enterobakterite hulgas selgelt eristatava grupi koos Helicobacter ja Arcobacter perekonnaga. Campylobacter jejuni on tundlik kuivade tingimuste ning külmutamise suhtes. Need omadused limiteerivad ka tema ülekandumist. Eelnevast hoolimata võib organism 4 ºC juures piimas ning vees mitme nädala jooksul eluvõimelisena püsida. Vee desinfitseerimiseks kasutatavad kloori standardkontsentratsioonid ning pastöriseerimise temperatuurid hävitavad patogeeni efektiivselt.
Milliseid termofiilsete kampülobakterite liike peetakse Campylobacter liikidest kõige olulisemateks enteraalseteks haigustekitajateks?
C. jejuni ja C. coli - nagu eelnevalt mainitud, on need liigid kampülobakteritest kõige olulisemad enteropatogeenid. Guillain-Barre sündroomile (lõtv paralüüs, arefleksia) eelneb alati C. jejuni infektsioon.
C. lari - C. lari tüvesid on isoleeritud kajakate ning teiste lindude ja loomade soolesisaldisest, jõekaladest, koorikloomadest ning kõhulahtisusega inimpatsientide fekaalidest. C. lari patogeensust mõjutavad tegurid on teadmata.
C. upsaliensis ja C. helveticus - nii C. upsaliensis ja C. helveticus on katalaasnegatiivsed või nõrgalt positiivsed kampülobakterid, mida on isoleeritud diarröa sümptomitega, kuid samuti asümptomaatilistelt kassidelt ja koertelt. Inimpatogeenseks loetakse neist kahest üksnes C. upsaliensis, millega nakatumine on põhjustanud aborte ja rinna abstsesse.
Termofiilsed kampülobakterid vajavad optimaalseks kasvuks 5-10% hapnikku ning on seega mikroaerofiilid. Kõik kampülobakterite liigid kasvavad 37 ºC juures, kuid C. jejuni kasvuks on 42 ºC parim temperatuur. Tingituna asjaolust, et kampülobakterite liikidest on põhiliseks patogeeniks C. jejuni, siis kasutavad enamik laboratooriume tekitajate optimaalseks isoleerimiseks temperatuuri 42 ºC. Kampülobakterid kasvavad üldiselt aeglasemalt, kui soole tavamikrofloora esindajad ning seetõttu ei saa neid roojast isoleerida, ilma et rakendatakse selektiivseid tehnikaid. Käesoleval ajal kasutatakse selleks antibiootikume sisaldavaid söötmeid nagu Butzleri, Skirrow ning Campy-BAP söötmed ning nende erinevaid variatsioone. Butzleri ja Campy-BAP söötmed sisaldavad cephalothin-i, mis inhibeerib nii C. fetus´e kui ka teiste Campylobacter liikide kasvu.
Kampülobaktereid võib eristada teistest mikroorganismidest erinevate standardkriteeriumite läbi ning üksteisest biokeemiliste testide abil. Nähtavad kolooniad plaat-söötmetele ilmuvad tavaliselt 24-48 tunni jooksul ning harvadel juhtudel 72-96 tunni jooksul pärast inkubeerimise algust.
C. jejuni serotüübiline kooslus on lai ning sellest vaatepunktist lähtudes on ta sarnane teiste imetajate gastrointestinaaltrakti bakteritega. Identifitseeritud on rohkem kui 60 somaatilisel (O) antigeenil ning 50 termolabiilsel antigeenil (kapsli ja flagella) baseeruvat serotüüpi. Molekulaar- ja DNA tehnoloogiad on näidanud, et Campylobacter moodustab enterobakterite hulgas selgelt eristatava grupi koos Helicobacter ja Arcobacter perekonnaga. Campylobacter jejuni on tundlik kuivade tingimuste ning külmutamise suhtes. Need omadused limiteerivad ka tema ülekandumist. Eelnevast hoolimata võib organism 4 ºC juures piimas ning vees mitme nädala jooksul eluvõimelisena püsida. Vee desinfitseerimiseks kasutatavad kloori standardkontsentratsioonid ning pastöriseerimise temperatuurid hävitavad patogeeni efektiivselt.
Milliseid termofiilsete kampülobakterite liike peetakse Campylobacter liikidest kõige olulisemateks enteraalseteks haigustekitajateks?