Keskkond reservuaarina
Vesi on olnud sagedane haiguspuhangute põhjustaja, eriti neil juhtudel, mil tarbitakse vett, mis ei ole joogiveeks mõeldud. 1983. a. leidis aset ulatuslik haiguspuhang, kus oli kokku 871 nakatunut. Nakkusallikaks osutus metslindude väljaheidetega saastatud veesüsteem.
Kodu- ja metslinnud ning loomad ongi kõige sagedasemad vee saastajad.
Loodusest on kampülobaktereid isoleeritud nii oja-, jõe- kui ka mereveest. Norras teostatud uuringud näitasid, et organismid olid parima eluvõimega 4 ºC juures ning kloreerimine langetas drastiliselt kampülobakterite eluvõime potentsiaali. Kõik kolm uuritud tüve säilitasid eluvõime vees 4 ºC juures 10-15 päeva jooksul ning jõevee steriilimine filtreerimise läbi ei mõjutanud seda. Norra teadlased jõudsid 1992. a. seisukohale, et termotolerantseid kampülobaktereid isoleeritakse pinnase veest kõige sagedamini temperatuuril 2,1 – 8,0 ºC ning võrreldes teiste kuudega kõige enam augustis.
Kodu- ja metslinnud ning loomad ongi kõige sagedasemad vee saastajad.
Loodusest on kampülobaktereid isoleeritud nii oja-, jõe- kui ka mereveest. Norras teostatud uuringud näitasid, et organismid olid parima eluvõimega 4 ºC juures ning kloreerimine langetas drastiliselt kampülobakterite eluvõime potentsiaali. Kõik kolm uuritud tüve säilitasid eluvõime vees 4 ºC juures 10-15 päeva jooksul ning jõevee steriilimine filtreerimise läbi ei mõjutanud seda. Norra teadlased jõudsid 1992. a. seisukohale, et termotolerantseid kampülobaktereid isoleeritakse pinnase veest kõige sagedamini temperatuuril 2,1 – 8,0 ºC ning võrreldes teiste kuudega kõige enam augustis.
Pilt: kood 04 Põldude niisutusvesi võetakse kohalikest seisvatest veekogudest, mis on sageli kampülobakterite looduslikuks reservuaariks. Seega võib saastunud niisutusvesi omakorda saastada nt. juurvilju jne.
Sagedaseks infektsiooni allikaks on haigustekitajatega saastunud muld ja fekaalid. Kampülobaktereid on leitud mudast ja reovee settest. Inglismaal 1994. a. tehtud uuringus isoleeriti eluskarjaga seonduvatest jäätmetest kõige sagedamini perekonna Campylobacter esindajaid.
Täiendavat uurimist vajab kampülobakterite levik ja eluvõime mullas.
Kas kampülobakterid on võimelised veekeskkonnas madalatel pluss temperatuuridel säilitama eluvõimet?