Termofiilsete kampülobakterite temaatika kokkuvõte
Inimese patogeenina isoleeriti C. jejuni esmakordselt 1971.a. kõhulahtisusega patsiendi roojast. Pärast organismi liigitamist enteraalsete patogeenide hulka on toimunud tohutu edasiminek teadmistes ning tänapäeval on selge, et tegemist on kõige sagedasema diarröa põhjustajaga kogu maailmas. C. jejuni enteriit on primaarselt zoonootiline haigus, millel esinevad erinevad infektsiooni ülekande teed.
Arenenud riikides toimub kampülobakterite ülekanne põhiliselt kontamineeritud toidu kaudu, arenguriikides on primaarsed toidu ja vee fekaalne kontaminatsioon ning kontakt haigete loomade ja inimestega. Erinevused on tingitud keskkonna- ja tootmishügieeni erinevast tasemest.
C. jejuni hävineb kiiresti ebasobilike temperatuuri ja gaasikeskkonna tingimuste mõjul ning on üldiselt väga nõrga kasvuga toiduainetes.
Kõige enam tähelepanu pööratakse käesoleval ajal maailmas liha ning eriti linnuliha toodetele, sest uuringud näitavad, et nende toodete näol on tegemist kõige sagedasema haiguse ülekande allika ning reservuaariga.
Kampülobakterioosi ennetamise juures etendab väga suurt rolli loomakasvatus. Kasutades kampülobakteritevabu tõukarjasid ning kasvatades üles kontamineerimata loomi ja linde on võimalik tarbijate haigestumist vältida. On vaja rakendada kõige rangemaid hügieenibarjääre.
Hügieeniline tapmine ja töötlemine vähendab oluliselt toodete ristsaastumist ning adekvaatne jahutamine ja õhutamine vähendab tunduvalt mikrobiaalset saastemäära.
Lihatoitude valmistamisel tuleb rakendada ettenähtud kuumtöötlemise režiime ning sellele järgnevalt õigeid säilitamistingimusi kuni tarbimiseni.
Arenenud riikides toimub kampülobakterite ülekanne põhiliselt kontamineeritud toidu kaudu, arenguriikides on primaarsed toidu ja vee fekaalne kontaminatsioon ning kontakt haigete loomade ja inimestega. Erinevused on tingitud keskkonna- ja tootmishügieeni erinevast tasemest.
C. jejuni hävineb kiiresti ebasobilike temperatuuri ja gaasikeskkonna tingimuste mõjul ning on üldiselt väga nõrga kasvuga toiduainetes.
Kõige enam tähelepanu pööratakse käesoleval ajal maailmas liha ning eriti linnuliha toodetele, sest uuringud näitavad, et nende toodete näol on tegemist kõige sagedasema haiguse ülekande allika ning reservuaariga.
Kampülobakterioosi ennetamise juures etendab väga suurt rolli loomakasvatus. Kasutades kampülobakteritevabu tõukarjasid ning kasvatades üles kontamineerimata loomi ja linde on võimalik tarbijate haigestumist vältida. On vaja rakendada kõige rangemaid hügieenibarjääre.
Hügieeniline tapmine ja töötlemine vähendab oluliselt toodete ristsaastumist ning adekvaatne jahutamine ja õhutamine vähendab tunduvalt mikrobiaalset saastemäära.
Lihatoitude valmistamisel tuleb rakendada ettenähtud kuumtöötlemise režiime ning sellele järgnevalt õigeid säilitamistingimusi kuni tarbimiseni.
Pilt: kood 09 Hügieen peab olema tagatud ka koduköökide tasandil
Kampülobakterioos on universaalne probleem ning ühtlasi väljakutse kõigile, kes tegelevad toiduohutusega. Haiguse kontroll ja ennetamine on keerulised ning eeldavad rahvusvahelist koostööd nii kontrollinstitutsioonide kui teadlaste vahel. Haiguse ennetamisse tuleb kaasata nii veterinaar- kui humaanmeditsiini esindajad, oluline on koostöö nende kahe valdkonna vahel.